Linnahall saab lähiriikide parima loomuliku heliga saali

Linnahallist saab Läänemere maade parima akustikaga klassikalise muusika paik ning konverentsikeskus, kuhu suure tõenäosusega rajatakse ka kunagi plaanitud, kuid ehitamata jäänud orkestriaugud, pöördlavad ja estakaadi jätk lavaaluseni tehnika tõstmiseks.

Linnahall, mis seitse aastat tagasi külalistele uksed sulges, ärkab uuele elule. Kolme aasta pärast võib esindushoonest saada Läänemere linnade parima loomuliku akustikaga kontserdipaik.

“Kuigi see tundub paljudele ilmselt võimatu ülesanne, oleme kindlad, et saame sellega hakkama,” ütles abilinnapea Taavi Aas. “Linna tellitud ekspertiisi järgi on linnahall hästi säilinud ning hoone põhjalik remont ja uuesti kasutusele võtmine on võimalik konstruktsioone asendamata.”

Linna ühe esindushoone hea säilimise põhjus on Tallinna Linnahalli AS nõukogu esimehe Meelis Pai sõnul selle jäämine linna omandisse. Et linnahall jäi erakätesse minemata, on Pai sõnul suur võit kogu Eestile. “On olnud erinevaid projekte ja erilaadseid ideid, küll on tahetud üht osa lammutada ja teist juurde ehitada,” meenutas Pai 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks valminud hoone edasist saatust. “Linnahalli ja tema ümbrust aga erasuva järgi tükeldada ei tohi, sest mahukas hoone vajab ka avarat ruumi enda ümber.”

Meelitab konverentsituriste

Uuenenud linnahallil on lisaks unikaalsele välimusele potentsiaali püüda regioonis populaarust ekstraklassilise akustikaga. “Kui me suudame saavutada saalis loomuliku akustika, siis anname sellega põhjuse Tallinna tulla maailma parimate sümfooniaorkestrite dirigentidel,” lausus Pai. “Väga suureks abiks on olnud Paavo Järvi, kes on loonud kontakti maailma tunnustatuima akustiku Yasuhito Toyotaga, kes töötab praegu linnahalli 3D mudeliga ja on lubanud augusti lõpus tulla linnahalli võimalusi uurima.”

Eesti Konverentsibüroo tegevjuhi Kadri Karu hinnangul lahendaks linnahalli uuenemine ka praeguse konverentsikeskuse põua – just selle tõttu jääb igal aastal Eestisse tulemata hulk mõjukaid konverentse. “Iga konverentsiturist jätab Eestisse lisaks majutusele, transpordile ja osalustasule tehtud kulutustele ligikaudu 300 eurot,” nentis Karu, kelle sõnul on see majandusharu riikidele oluline sissetulekuallikas.

Rokikontserdid ja tsirkus

Aas selgitas, et konverentside võõrustamisega on ehitusplaanides arvestatud. Näiteks saab linnahalli suure fuajee ja aatriumid vaheseintega liigendades konverentside korraldamiseks sobilikeks väiksemateks ruumideks jagada. “Suurte konverentside puhul oleks võimalik kasutada kogu kontserdihalli – nii suurt foorumisaali kui ka sellega külgnevaid väiksemaid konverentsiruume,” ütles Aas. “Sel juhul saaks linnahallis läbi viia lausa mitme tuhande osalejaga rahvusvahelisi kongresse-konverentse.”

Liikuvate seinte abil saab halli ümber kujundada nii rock- ja džasskontsertide, varietee, teatri kui ka tsirkuse tarvis.
Tarvis on leida ka parim lahendus nüüdisaegse lavatehnoloogia rakendamiseks ja ära kasutada arhitekt Raine Karbi algselt neljaosaliseks projekteeritud lava võimalused.

Suurejoonelise hoone välisilme jääb samaks, seda nõuavad juba muinsuskaitse eritingimused. Kuigi hoone kandetalad on tugevad, on läbi aegade linnahalli haldajaile muret teinud läbi jooksev katus, mis kiiremas korras hoolt vajab.

 

Originaalartikkel Pealinn